AVALDATUD :
ÜVT/89/ 4/ 60
KEHTETU :
rk s 21.02.95 nr. 512 jõust.01.04.95
AVALDATUD :
ÜVT/89/ 4/ 60
REDAKTSIOON :
rk s 15.06.94 nr. 393 jõust.16.07.94
rk s 13.04.93 nr. 115 jõust.16.05.93

Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi riigikeel on eesti keel. Eestimaal, eestlaste põlisel asualal on eesti keel riigi erilise tähelepanu ja kaitse all. Eesti keele seadustamisega riigikeeleks on loodud kindel alus eesti rahva ja tema kultuuri säilimiseks ja arendamiseks.

Eesti NSV-s on igale üksikisikule, samuti igale asutusele, ettevõttele ja organisatsioonile tagatud õigus kasutada eesti keelt nii kõnes kui ka kirjas.

Eesti NSV tagab eesti keele õpetamise ja uurimise Eestis ning toetab eesti keele õpetamist ja uurimist väljaspool Eestit.

Vene keelt käsitleb käesolev seadus lähtudes üleliidulise suhtlemise vajadustest ja kui keelt, mida Eesti NSV-s eesti keele järel kõige enam kasutatakse emakeelena.

Eesti keele seisund riigikeelena ei riiva mis tahes emakeelega isikute kodanikuõigusi. Kaitstes eesti keelt riiklikul tasemel tunnistab Eesti NSV igast rahvusest kodanike vääramatut õigust oma emakeele ja kultuuri viljelemisele, kõigi kodanike võrdsust seaduse ees sõltumata nende emakeelest.

Paragrahv 1. Vastavalt Eesti NSV konstitutsiooni paragrahvile 5 on Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi riigikeel eesti keel.

Eesti NSV riigikeele, vene keele ja teiste keelte kasutamise korra sätestab käesolev seadus.

Paragrahv 2. Üksikisikul on Eesti NSV territooriumil õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele kõikides Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutustes ning asutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides.

Sätestatu kehtib ka muid keeli asjaajamiseks kasutavate riigivõimu- ja riigivalitsusasutuste ning asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide suhtes.

Paragrahv 3. Üksikisikule on tagatud võimalus ka venekeelseks asjaajamiseks ja suhtlemiseks Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutustes ning asutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides.

Asjaajamine üksikisikuga teistes keeltes toimub vastavalt võimalustele ja tegevuseesmärgile.

Paragrahv 4. Üksikisikutega tööalaselt suhtlevatele isikutele, nagu kõik juhtivtöötajad, riigivõimu- ja riigivalitsusasutuste, ühiskondlike organisatsioonide, õigussüsteemi, korrakaitse- ja järelevalveorganite töötajad, meditsiinipersonal, ajakirjanikud, teenindus-, kaubandus-, side-, õnnetus- ja päästeteenistuse töötajad ning muud, kehtestatakse keeleoskusnõuded. Eesti keele ja vene keele ning muude keelte valdamine ja kasutamine on kohustuslik käesoleva seaduse paragrahv 37 alusel kehtestatavate nõuete piires.

Paragrahv 5. Juhtivtöötajad suhtlevad alluvaga viimase poolt valitud keeles, kusjuures nad ei ole kohustatud ületama oma keeleoskusnõuete piire.

Paragrahv 6. Teeninduses ja kaubanduses on teenindav pool kohustatud kasutama teenindatava poolt valitud keelt oma keeleoskusnõuete piires.

Paragrahv 7. Üksikisiku keelevaliku tõkestamine ja halvustamine on keelatud ja seadusandluses ettenähtud juhtudel karistatav.

Paragrhv 8. Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutuste asjaajamiskeel on eesti keel. Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite istungeid ja töökoosolekuid juhatatakse ning nende protokollid vormistatakse eesti keeles.

Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite aktid võetakse vastu ja avaldatakse eesti keeles.
(RK s. 13.04.93 nr.115 jõust.16.05.93 RT1 1993, nr.20, art.352)

Eesti NSV kohalikes riigivõimu- ja riigivalitsusasutustes võib asjaajamiskeelena kasutada vene keelt vastavuses käesoleva seaduse paragrahviga 36.

Paragrahv 9. Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutuste pöördumisel väljapoole Eesti NSV-d kasutatakse mõlemale poolele sobivat keelt.

Paragrahv 10. Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutused kasutavad kirjalikul suhtlemisel Eesti NSV-s paiknevate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega ning omavahel eesti keelt.

Kohalikud riigivõimu- ja riigivalitsusasutused, millede asjaajamine vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 36 on venekeelne, võivad kirjalikul suhtlemisel Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutustega kasutada vene keelt.

Paragrahv 11. Pöördumisel üksikisiku poole Eesti NSV-s kasutavad Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutused eesti keelt, eesti keelt mittevaldavate isikute puhul vene või muud keelt.

Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutused tagavad üksikisikule eesti- ja venekeelse suhtlemis- ja asjaajamisvõimaluse ning eesti- ja venekeelsete dokumentide saamise vastavalt viimaste sihile või isiku soovile. Suhtlemine ning dokumentide väljaandmine muudes keeltes võib Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutustes toimuda vastavalt nende asutuste tegevuse eesmärgile ja võimalustele, lähtudes kohaliku elanikkonna rahvuslikust koosseisust või rahvusvahelise suhtluse vajadustest.

Paragrahv 12. Eesti NSV territooriumil paiknevate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide sisemise asjaajamise keel on eesti keel.

Senine venekeelne asjaajamine saab jätkuda tähtajaliselt Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi poolt kehtestatavas korras, kusjuures tähtaegade määramisel arvestatakse eestikeelsele asjaajamisele siirdumise reaalseid eeldusi. Töötajale tagatakse eestikeelne tööalane teave ja temalt võetakse vastu ka eestikeelseid sisedokumente. Venekeelset asjaajamist jätkavate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide allüksustel on õigus kasutada asjaajamises eesti keelt. Mitte-eestikeelne sisemine asjaajamine võib toimuda ka vastavalt käesoleva seaduse paragrahvidele 20 ja 25.

Paragrahv 13. Tehnilist dokumentatsiooni võivad asutused, ettevõtted ja organisatsioonid kasutada originaalkeeles.

Eesti NSV asutused, ettevõtted ja organisatsioonid võivad väljastada mitte-eestikeelset tehnilist dokumentatsiooni ainult tellija soovil.

Paragrahv 14. Eesti NSV territooriumil paiknevate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide pöördumisel väljapoole Eesti NSV-d kasutatakse mõlemale poolele sobivat keelt.

Paragrahv 15. Eesti NSV-s paiknevad asutused, ettevõtted ja organisatsioonid kasutavad suhtlemisel Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutustega ning omavahel eesti keelt.

Vene keelt sisemise asjaajamiskeelena kasutavad asutused, ettevõtted ja organisatsioonid võivad omavahelisel suhtlemisel ning suhtlemisel Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutustega kasutada vene keelt.

Keelekasutust sõjaväeosades käesolev seadus ei reguleeri.

Paragrahv 16. Pöördumisel üksikisiku poole Eesti NSV-s kasutavad asutused, ettevõtted ja organisatsioonid eesti keelt, eesti keelt mittevaldavate isikute puhul vene või muud keelt.

Eesti NSV asutused, ettevõtted ja organisatsioonid tagavad üksikisikule eesti- ja venekeelse suhtlemis- ja asjaajamisvõimaluse ning eesti- ja venekeelsete dokumentide saamise vastavalt viimaste sihile või isiku soovile.

Paragrahv 17. Eesti NSV-s paiknevate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide vabariigisisene aruandlus ja finantsdokumendid on eestikeelsed.

Paragrahv 18. Kohtumenetluses toimub keelte kasutamine vastavalt Eesti NSV konstitutsiooni paragrahvile 158.

Paragrahv 19. Eesti NSV tunnistab kõigi oma kodanike võrdset õigust riiklikule omakeelsele üldharidusele.

Eesti NSV tagab eestikeelse hariduse kogu oma territooriumil.

Venekeelne üldharidus tagatakse vastavalt venekeelse elanikkonna paiknemisele.

Paragrahv 20. Eesti NSV kodanikel on õigus õppe- ja kasvatuskeelelt ükskeelsetele lasteasutustele ja üldhariduskoolidele.

Mitte-eestikeelsete lasteasutuste ja koolide sisemine asjaajamine võib olla omakeelne.

Laste- ja õppeasutuste juhatajad ning õppe- ja kasvatuspersonal peavad valdama asjaomase asutuse õppe- ja kasvatuskeelt.

Paragrahv 21. Eesti NSV tagab eesti keele õpetamise kõigis muukeelsetes õppeasutustes ja õpperühmades nende ametkondlikust alluvusest sõltumata.

Kõigile eesti keelt mittevaldavatele üliõpilastele õpetatakse eesti keelt.

Paragrahv 22. Eesti NSV kodanikel on õigus eestikeelsele kutse-, keskeri- ja kõrgharidusele kõigil erialadel, mida Eesti NSV-s õpetatakse.

Eesti NSV vene õppekeelega koolide lõpetanute edasiõppimisvõimalused Eesti NSV kutse-, keskeri- ja kõrghariduse süsteemis tagatakse vene õppekeelega rühmade või koolidega vastavalt vabariigi vajadustele ja võimalustele, samuti eesti keele süvendatud õpetamisega nendele eestikeelse erialakoolituse alguses.

Paragrahv 23. Eesti NSV tagab õiguse esitada teadustöid ja neid teadlaskraadide taotlemiseks kaitsta eesti keeles.

Eesti NSV-s ei tõkestata teaduspublikatsioonide keelevalikut. Väitekirju võib esitada ja teadlaskraade kaitsta mis tahes keeles, mida erialanõukogu aktsepteerib.

Paragrahv 24. Eesti NSV tagab eestikeelse kultuuri eelisarendamise, toetades ühtlasi teiste rahvusrühmade kultuuritegevust.

Igas Eesti NSV linnas ja rajoonis peab olema tagatud eestikeelne teabelevi.

Eesti NSV tagab eesõiguse eestikeelsete trükiste tootmisele.

Eesti NSV tagab televisiooni ja raadio levikanalid eestikeelsetele programmidele ja viimaste kättesaadavuse kogu Eesti NSV territooriumil.

Eesti NSV tagab filmide, video ja muude audiovisuaalsete teoste avalikul esitamisel nende tõlke eesti keelde.

Tagatakse igakülgne venekeelne teave Eesti NSV kohta televisioonis, raadios ja trükisõnas.

Usundilise tegevusega ning tavanditega seonduvat keelekasutust käesolev seadus ei reguleeri.

Paragrahv 25. Eesti NSV-s võivad rahvuskultuuriühendused sisemises asjaajamises kasutada oma rahvuskeelt, lasta valmistada omakeelseid trükiseid, formulare ja dokumente.

Rahvuskultuuriühendused võivad algatada omakeelsete lasteasutuste, koolide, kultuuriasutuste ja perioodikaväljaannete asutamise ning nendel on õigus korraldada omakeelset koolivälist õppe- ja kasvatustööd.

Paragrahv 26. Eesti NSV-s toimuvatel koosolekutel, istungitel, konverentsidel ja muudel kokkutulekutel esinejate keelevalik on vaba.Arusaadavus tagatakse vajaduse korral tõlkega.

Rahvusvaheliste ja liiduvabariikidevaheliste kokkutulekute keeled ja tõlke määrab korraldustoimkond.

Paragrahv 27. Eesti NSV kohanimed on eestikeelsed. On lubatud ainult aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud erandid.

Igal Eesti NSV kohal on üksainus ametlik nimi. See on fikseeritud eesti-ladina tähestikus ja teda võidakse Eesti NSV-s kinnitatud eeskirjade põhjal kirjutada ka teistes tähestikes.

Paragrahv 28. Eesti NSV eesti rahvusest kodaniku nimi koosneb ühest või enamast eesnimest ja ühe- või kahekordsest perekonnanimest. Muude nimeosade lisamine toimub ainult isiku nõudel. Isikunimi fikseeritakse eesti-ladina tähestikus ja teda võidakse Eesti NSV-s kinnitatud eeskirjade põhjal kirjutada ka teistes tähestikes.

Eesti NSV muust rahvusest kodanikel on õigus kanda nime vastavalt rahvuslikule tavale, kuid nimi peab ametlikus tarvituses sisaldama vähemalt perekonnanime ja ühe eesnime. Muust rahvusest kodaniku nime kandmine eestikeelsetesse dokumentidesse toimub kinnitatud eeskirjade põhjal.

Paragrahv 29. Eesti NSV koha- ja isikunimede rahvusvaheline ladinatäheline kuju on identne Eesti NSV-s kasutatavaga.

Kui veovahendil, hoonel, rajatisel või muul esemel on ametlikuks nimeks eestikeelne sõna või algselt ladinatäheline nimi, on selle rahvusvaheline ladinatäheline kuju identne sama sõna või nime kirjakujuga eestikeelses tekstis.

Paragrahv 30. Nimetarvituse üksikasjaliku korra sätestab Eesti NSV Nimeseadus.

Paragrahv 31. Eesti NSV-s kasutatakse eestikeelseid formulare ja blankette. Eestikeelsele tekstile võib olla lisatud tõlkeid.

Muukeelseid formulare ja blankette võidakse kasutada vastavuses käesoleva seaduse paragrahvidega 12, 20, 25 ja suhtlemisel väljapoole Eesti NSV-d.

Paragrahv 32. Pitsatite, templite ja stampide tekstid on eesti keeles, vajaduse korral koos tõlkega.

Paragrahv 33. Avalikult väljapandavate siltide, kuulutuste, teadaannete ja reklaami tekst peab olema eestikeelne. Sellele võib teisel kohal, eestikeelsest tekstist mitte suuremana, lisada tõlke või transkriptsiooni. Tõlke lisamisel arvestatakse kohalike elanike, liiduvabariikidevahelise ja välissuhtluse vajadusi.

Rahvuskultuuriühenduste, koolide ja välissuhtluse tarbeks kasutatavad kuulutused, teadaanded ja reklaam võivad olla muukeelsed.

Eesti NSV-s müüdavate kaupade kasutamisjuhendid peavad olema ka eesti keeles. Eesti NSV- toodetud ja müüdavate kaupade sildid peavad olama vähemalt eesti keeles.

Paragrahv 34. Registrimärkide tähekombinatsioonid Eesti NSV-s võivad sisaldada ainult ladina tähti.

Paragrahv 35. Käesoleva seaduse paragrahvid 2, 3, 11 ja 16 rakenduvad ühe aasta, paragrahvid 6, 10 lg. 1, 31, 32 ja 33 lg. 3 kahe aasta ning paragrahvid 5, 15 lg. 1, 17 ja 34 nelja aasta jooksul pärast seaduse jõustumist.

Paragrahv 36. Kohalike riigivõimu- ja riigivalitsusasutuste puhul, kus seni on olnud asjaajamine venekeelne ning millede haldusala elanikkond oma rõhuvas enamuses ei valda eesti keelt, võib Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium käesoleva seaduse paragrahv 8 lg. 1 rakendamise tähtajaliselt edasi lükata, arvestades tähtaegade määramisel eestikeelse asjaajamise taastamise reaalseid eeldusi.

Eelmine lõige ei laiene Eesti NSV pealinnale Tallinnale ega tema rajoonidele.

Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohalikel riigivõimu- ja riigivalitsusasutustel on õigus suhelda omavahel ning vene keelt sisemises asjaajamises kasutavate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega vene keeles.

Paragrahv 37. Käesoleva seaduse paragrahv 4 rakendub järk-järgult nelja aasta jooksul pärast seaduse jõustumist, välja arvatud käesoleva paragrahvi 3. lõikes loetletud politseiprefektuuride ja uurimisbüroode osas.
(RK s 15.06.94 nr. 393 jõust.16.07.94 - RT I 1994, 49, 804)

Käesoleva seaduse paragrahvis 4 ettenähtud erialade ja ametikohtade loetelud, keeleoskusnõuded vastavate isikutega töölepingu sõlmimisel, atestatsioonitingimused, keelte õpetamise kord ning paragrahv 4 rakendamise tähtajad kehtestatakse Eesti NSV Ministrite Nõukogu poolt kooskõlastatult Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi Keelekaitsekomisjoniga.

Käesoleva seaduse paragrahv 4 rakendamise tähtajad Ida-Viru, Narva ja Tallinna politseiprefektuuride ja uurimisbüroode politseiametnike suhtes kehtestab Vabariigi Valitsus.
(RK s 15.06.94 nr. 393 jõust.16.07.94 - RT I 1994, 49, 804)

Paragrahv 38. Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutuste ning asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide juhid vastutavad personaalselt käesoleva seaduse nõuete täitmise eest oma alluvuskonna piires.

Need ametiisikud, samuti käesoleva seaduse paragrahvis 4 nimetatud töötajad, kes on süüdi käesoleva seaduse tahtlikus rikkumises, kannavad ettenähtud korras vastutust.

Paragrahv 39. Käesoleva seaduse täitmise kontroll pannakse Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumile ja tema poolt moodustatavale Keelekaitsekomisjonile.

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A.Rüütel

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär V.Vaht

Tallinn, 18.jaanuaril 1989.