AVALDATUD :
RT I 1993, 63, 892;
RT I 1999, 42, 497
REDAKTSIOON :
RK s 26.03.2002 jõust.29.04.2002 RT I 2002, 34, 205
RK s 20.02.2002 jõust. 01.09.2002 - RT I 2002, 25, 144;
RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 RT I 2001, 75, 454
RK s 16.05.2001 jõust.01.07.2001 RT I 2001, 50, 288
RK s 22.11.2000 jõust.01.01.2001 RT I 2000, 95, 611
RK s 12.10.1999 jõust.01.09.2000 RT I 1999, 79, 730
RK s 14.06.2000 jõust.16.07.2000 RT I 2000, 54, 349
RK s 04.04.2000 jõust.04.05.2000 RT I 2000, 33, 195
RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 RT I 1999, 24, 358
RK s 03.06.98 jõust.06.07.98 RT I 1998, 57, 859
RK s 10.09.97 jõust.04.10.97 RT I 1997, 69, 1111
RK s 18.03.97 nr. 312 jõust.25.03.97 RT I 1997, 24, 365
RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 RT I 1996, 49, 953
rk s 23.11.94 nr. 456 jõust.30.12.94 rk s 14.12.93 nr. 266 jõust.08.01.94
I peatükk
Üldsätted
Paragrahv 1.
(1) Seadus määrab kindlaks riigi ja kohaliku omavalitsuse (munitsipaalomandis oleva) põhikooli ja gümnaasiumi õigusliku seisundi ja töökorralduse.
(2) Käesolevat seadust kohaldatakse eralasteaed-algkoolidele, eraalgkoolidele, erapõhikoolidele ja eragümnaasiumidele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti.
(RK s 03.06.98 jõust.06.07.98 - RT I 1998, 57, 859;
RK s 22.11.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 95, 611)
Paragrahv 2.
(1) Põhikool ja gümnaasium on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta (klass) tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab tõrgeteta ülemineku ühest koolist teise.
(2) Põhikool on kool, mis loob õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks ning koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on 1.-9.klass. Hariduse kättesaadavuse ja koolikohustuse täitmise tagamiseks võidakse moodustada algkoole (sealhulgas lasteaed-algkoole), milles sõltuvalt vajadustest ja võimalustest võivad olla 1.-6.klass.
(3) Gümnaasium on kool, mis loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks. Gümnaasiumis on 10.-12.klass. Gümnaasiumi juures võivad olla põhikooli klassid, millega luuakse võimalused põhihariduse omandamiseks.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(4) Kool käesoleva seaduse tähenduses on:
1) lasteaed-algkool;
2) algkool;
3) põhikool;
4) gümnaasium;
5) gümnaasium, mille juures on põhikooli klasse;
6) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(5) Kooli nimetus ei pea sisaldama sõna "gümnaasium" või "põhikool".
(RK s 23.11.94 nr.456 jõust.30.12.94 - RT I 1994, 91, 1528)
Paragrahv 3.
(1) Põhihariduse ja üldkeskhariduse standardid kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kooliastmeti. Kooliastmed on:
1) I kooliaste – 1.–3. klass;
2) II kooliaste – 4.–6. klass;
3) III kooliaste – 7.–9. klass;
4) gümnaasium – 10.–12. klass.
(2) Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava kehtestab haridusminister määrusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vastava riikliku õppekava alusel koostab kool oma õppekava. Kooli õppekava kinnitab kooli direktor käskkirjaga.
(4) Usuõpetus on mittekonfessionaalne. Kool on kohustatud usuõpetust õpetama, kui seda soovivaid õpilasi on kooliastmes vähemalt 15. Usuõpetuse õppimine on vabatahtlik.
(RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 - RT I 2001, 75, 454)
Paragrahv 31.
(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab kool koostöös hoolekogu (nõukogu) ja õppenõukoguga kooli arengukava.
(RK s 14.06.2000 jõust.16.07.2000 - RT I 2000, 54, 349)
(2) Kooli arengukavas määratakse:
1) kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad;
(RK s 14.06.2000 jõust.16.07.2000 - RT I 2000, 54, 349)
2) tegevuskava kolmeks aastaks;
(RK s 14.06.2000 jõust.16.07.2000 - RT I 2000, 54, 349)
2 1) eesti õppekeelele üleminekuks vajalikud ja võimalikud meetmed muukeelses gümnaasiumis;
(RK s 26.03.2002 jõust.29.04.2002 - RT I 2002, 34, 205)
3) arengukava uuendamise kord.
(RK s 14.06.2000 jõust.16.07.2000 - RT I 2000, 54, 349)
(3) Kooli arengukava kinnitamine toimub valla- või linnavolikogu sätestatud korras.
(RK s 14.06.2000 jõust.16.07.2000 - RT I 2000, 54, 349)
Paragrahv 4.
(1) Sõltuvalt õpilaste vajadusest saada eriõpet, eriabi, kasvatuse eritingimusi ja ravi, võib põhikool ja gümnaasium olla hälvikute erikool või sanatoorne kool.
(2) Hälvikute erikool on keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega ning psüühikahäiretega, samuti kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(21) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunatakse õpilane alaealiste komisjoni taotlusel kohtumääruse alusel alaealise mõjutusvahendite seaduses (RT I 1998, 17, 264) sätestatud alustel ja korras.
(RK s 16.05.2001 jõust.01.07.2001 - RT I 2001, 50, 288)
(3) Sanatoorne kool on tervisehäiretega õpilastele, kus nad õpivad ja saavad vajalikku ravi.
(4) Eriõppe puhul võib õppeaastate arv tulenevalt õppekavast erineda käesoleva seaduse paragrahvis 2 kehtestatust. Erineva õppeaastate arvu, õppeainete loendi ja õppetundide arvu hälvikute erikoolis ja sanatoorses koolis kehtestab haridusminister määrusega.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
Paragrahv 5.
Põhikool ja gümnaasium on munitsipaalkoolid. Vabariigi Valitsuse otsusel võivad põhikool ja gümnaasium olla ka Haridusministeeriumi hallatavad või maavalitsuse haldamisele kuuluvad riigikoolid.
(RK s 18.03.97 nr. 312 jõust.25.03.97 - RT I 1997, 24, 365)
Paragrahv 6.
(1) Koolis toimub õppetegevus päevases, õhtuses ja kaugõppe vormis.
(2) Põhihariduse omandamine õhtuses ja kaugõppe vormis ning kooli lõpetamine eksternina on lubatud koolikohustusliku vanuse ületanud isikutel, kes pole omandanud põhiharidust. Üldkeskhariduse omandamine õhtuses ja kaugõppevormis ning kooli lõpetamine eksternina on lubatud põhihariduse omandanud isikutel. Põhikooli ja gümnaasiumi õhtuses ja kaugõppe vormis õppimise, samuti kooli eksternina lõpetamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
Paragrahv 7.
Kool juhindub käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ja oma põhimäärusest.
(RK s 18.03.97 nr. 312 jõust.25.03.97 - RT I 1997, 24, 365)
Paragrahv 8.
Õppimine on riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta.
(RK s 18.03.97 nr. 312 jõust.25.03.97 - RT I 1997, 24, 365)
Paragrahv 9.
(1) Põhikoolis, põhikooli üksikutes astmetes ja põhikooli üksikutes klassides võib õppekeeleks olla mis tahes keel – munitsipaalkoolides kohaliku omavalitsuse volikogu ja riigikoolides haridusministri otsustuse alusel. Vastava ettepaneku kohaliku omavalitsuse volikogule või haridusministrile teeb kooli hoolekogu.
(RK s 04.04.2000 jõust.04.05.2000 - RT I 2000, 33, 195)
(11) Gümnaasiumiastmes on õppekeeleks eesti keel. Munitsipaalkooli gümnaasiumiastmes ja munitsipaalkooli gümnaasiumiastme üksikutes klassides võib õppekeeleks olla ka mis tahes muu keel. Loa muus keeles toimuvaks õppetööks annab Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse volikogu taotluse alusel. Vastava ettepaneku kohaliku omavalitsuse volikogule teeb kooli arengukavast lähtudes gümnaasiumi hoolekogu.
(RK s 26.03.2002 jõust.29.04.2002 - RT I 2002, 34, 205)
(12) Kooli või klassi õppekeeleks loetakse keel, milles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti õppekava mahust.
(RK s 04.04.2000 jõust.04.05.2000 - RT I 2000, 33, 195)
(2) Koolis või klassis, kus õpe ei toimu eesti keeles, on eesti keele õpe 1. klassist alates kohustuslik.
(RK s 12.10.1999 jõust.01.09.2000 - RT I 1999, 79, 730)
Paragrahv 10. (Kehtetu - RK s 23.11.94 nr.456 jõust.30.12.94 - RT I 1994, 91, 1528)
II peatükk
Kooli moodustamine
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
Paragrahv 11.
(1) Haridusministeerium ja valla- või linnavalitsus, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu otsusest, moodustavad ning finantseerivad põhi- ja keskhariduse omandamise võimaldamiseks vajalikul hulgal koole.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(2) Kooli moodustamiseks peab kooli teeninduspiirkonnas alaliselt elama vastavaealisi lapsi:
1) 3-klassilise algkooli moodustamiseks 30 õpilast;
2) 6-klassilise algkooli moodustamiseks 60 õpilast;
3) põhikooli moodustamiseks 90 õpilast.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(3) Gümnaasiumi (10.-12. klass) moodustamiseks peab olema 60 õpilast.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(4) (Kehtetu - RK s 22.11.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 95, 611)
Paragrahv 12.
(1) Riigikooli moodustab Haridusministeerium kohaliku omavalitsuse volikogu nõusolekul.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(2) Munitsipaalkooli moodustab valla- või linnavalitsus kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel Haridusministeeriumi poolt antud koolitusloa alusel. Mitut omavalitsusüksust teenindava kooli moodustavad ühiselt nende omavalitsusüksuste valla- või linnavalitsused, lähtudes kohalike omavalitsuste volikogude otsustest Haridusministeeriumi antud koolitusloa alusel.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(3) Koolil on oma põhimäärus, kus peavad olema järgmised andmed:
1) täielik nimetus, asukoht ja liik;
(RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 - RT I 2001, 75, 454)
2) tegevuse eesmärgid ja ülesanded;
3) õppekeel;
4) õppe- ja kasvatuskorralduse alused;
5) õpilaste õigused ja kohustused;
6) kooli töötajate (personali) õigused ja kohustused;
7) finantseerimise, majandamise ja asjaajamise alused;
8) ümberkorraldamise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise alused ning kord.
(RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 - RT I 2001, 75, 454)
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(4) Munitsipaalkooli põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub valla- või linnavolikogu sätestatud korras. Riigikooli põhimääruse kinnitab haridusminister või maavanem, kui riigikool on maavalitsuse haldamisel.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358;
RK s 14.06.2000 jõust.16.07.2000 - RT I 2000, 54, 349)
Paragrahv 121
(1) Koolitusluba on riiklik dokument, mis annab munitsipaalkoolile õiguse viia läbi koolitustegevust riiklikule õppekavale vastava õppekava alusel koolitusloal märgitud kooliastmes. Koolituslubade väljaandmise ja tühistamise korra ning koolitusloa vormi kehtestab haridusminister määrusega.
(2) Taotluse koolitusloa saamiseks esitab valla- või linnavalitsus Haridusministeeriumile vähemalt kuus kuud enne õppeaasta algust.
(3) Taotlusele lisatakse:
1) kooli põhimäärus;
2) õppekava;
3) andmed pedagoogide kvalifikatsiooni kohta;
4) andmed kasutatavate ruumide (hoonete), maa-ala ja nende vastavuse kohta tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
5) andmed kooli teeninduspiirkonna kohta ning maavanema kirjalik nõusolek kooli asutamise vajalikkuse kohta lähtuvalt piirkondlikust hariduspoliitikast ja koolivõrgu kujundamise vajadusest.
(4) Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded kehtestab haridusminister määrusega. Tervisekaitsenõuded kooli ruumidele (hoonetele), sisustusele ja maa-alale kehtestab sotsiaalminister määrusega.
(5) Haridusministeerium vaatab koolitusloa taotluse läbi ühe kuu jooksul taotluse saamise päevast arvates.
(6) Haridusministeerium ei anna koolitusluba, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud andmed puuduvad või ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Keeldumise põhjustest teatatakse koolitusloa taotlejale kirjalikult kümne tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse tegemist.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
Paragrahv 13.
(1) Haridusministeeriumil on õigus koolitusluba tühistada, kui:
1) kool ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku järelevalveorgani poolt temale tehtud ettekirjutust;
2) kool ei ole ühe aasta jooksul pärast koolitusloa väljaandmist alustanud õppetegevust, on tegevuse peatanud või lõpetanud;
3) kohaliku omavalitsuse volikogu on teinud otsuse kooli tegevuse lõpetamise kohta.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
Paragrahv 14.
Kool registreeritakse valla- või linnavalitsuse juures õigusaktides kehtestatud korras.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
Paragrahv 15.
(1) Valla- või linnavalitsus moodustab koolis vajadusel eraldi klasse 7.-9. klassi kasvatusraskustega õpilastele. Kasvatusraskustega 7.-9. klassi õpilastele eraldi klasside moodustamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(2) Haridusministeerium või valla- või linnavalitsus moodustab vastavalt vajadusele koole tervisehäiretega lastele ja hälvikutele.
(RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953;
RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(3) Kooli direktor võib valla- või linnavalitsuse nõusolekul moodustada vastavalt vajadusele koolis ettevalmistusrühmi koolieelikutele alushariduse omandamise võimaldamiseks, parandusõpperühmi, pikapäevarühmi ja kooliinternaate.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(31) Parandusõpperühm on õpiraskustega õpilastele väljaspool õppetunde õpiabi osutamiseks moodustatud rühm.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(4) Koolis on raamatukogu.
(RK s 23.11.94 nr.456 jõust.30.12.94 - RT I 1994, 91, 1528)
(5) Koolieelikute ettevalmistusrühmade, parandusõpperühmade, pikapäevarühmade, samuti kooli internaatide ja raamatukogude töökorralduse alused kehtestab haridusminister määrusega.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358;
RK s 14.06.2000 jõust.16.07.2000 - RT I 2000, 54, 349;
RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 - RT I 2001, 75, 454)
Paragrahv 16.
(1) Kooli juures võivad tegutseda pikapäevarühmad, ringid, stuudiod jm klassivälise tegevuse vormid.
(2) Hälvikute erikooli või sanatoorse kooli internaadis võivad õpilased elada kogu õppeaasta jooksul, välja arvatud suvevaheajal, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli internaadis elavad õpilased aastaringselt.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358;
RK s 16.05.2001 jõust.01.07.2001 - RT I 2001, 50, 288)
III peatükk
Koolikohustus
Paragrahv 17.
(1) Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
(11) Lapsevanem võib nõustamiskomisjonilt taotleda koolikohustuse edasilükkamist.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1.1 nimetatud taotluse rahuldamise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(2) Riik ja kohalikud omavalitsused peavad tagama soovijatele võimaluse keskhariduse omandamiseks.
(3) Vanemate soovil võib esimesse klassi vastu võtta lapse, kes on jooksva aasta 30.aprilliks saanud kuueaastaseks.
(4) Eestis elava välisriigi kodaniku ja kodakondsuseta isiku laps, välja arvatud välisriigi esindaja laps, on koolikohustuslik.
(5) Koolikohustuslike laste arvestust peab valla- või linnavalitsus. Koolikohustuse täitmist kontrollib ja loob tingimused selle täitmiseks kohaliku omavalitsuse täitevorgan koos kooliga.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(6) Vanemad on kohustatud looma lapsele kodus soodsad tingimused õppimiseks ja koolikohustuse täitmiseks.
(7) Lapse koolikohustuse täitmata jätmise eest kohaldatakse tema vanematele haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496) paragrahv 153 sätteid.
(8) Koolikohustuslike laste arvestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
Paragrahv 18.
Vanematele on koolikohustusliku lapse jaoks kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu kohti.
(RK s 23.11.94 nr.456 jõust.30.12.94 - RT I 1994, 91, 1528)
Paragrahv 19.
(1) Kool on kohustatud tagama õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele.
(2) Kooli teeninduspiirkonna kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Mitut omavalitsusüksust teenindava kooli teeninduspiirkonna kinnitavad ühiselt vastavad valla- või linnavolikogud.
(RK s 23.11.94 nr.456 jõust.30.12.94 - RT I 1994, 91, 1528;
RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
Paragrahv 20.
Koolikohustust võib täita ka kodus õppides. Koduõppe korra kehtestab haridusminister määrusega.
(RK s 18.03.97 nr. 312 jõust.25.03.97 - RT I 1997, 24, 365)
Paragrahv 21.
(1) Valla- või linnavalitsus võimaldab hälvikutel õppida elukohajärgses koolis haridusministri kehtestatud tingimustel. Vastavate tingimuste puudumisel on puuetega või eriabi vajaval lapsel õigus õppida lähimas tingimustele vastavas koolis.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(2) Kasvatuse eritingimusi vajav õpilane õpib ja täidab koolikohustust käesoleva seaduse § 4 lõikes 21 nimetatud koolis.
(RK s 16.05.2001 jõust.01.07.2001 - RT I 2001, 50, 288)
(3) Võimetekohane õppekava või kool soovitatakse hälvikutele meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal nõustamiskomisjoni otsusega. Hälvikute nõustamiskomisjoni suunamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(31) Nõustamiskomisjon moodustatakse maakonnas maavanema korraldusega. Linnavalitsus võib kooskõlastatult maakonna nõustamiskomisjoniga moodustada linna nõustamiskomisjoni.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(32) Nõustamiskomisjon on viieliikmeline. Maakonna nõustamiskomisjoni koosseisu kinnitab maavanem korraldusega, linnavalitsuse nõustamiskomisjoni koosseisu kinnitab linnapea. Nõustamiskomisjoni kuuluvad eripedagoog, logopeed, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja vastavalt maavalitsuse või linnavalitsuse esindaja.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(33) Nõustamiskomisjoni pädevuses on:
1) määrata hälvikule võimetekohane õppekava või õppevorm;
2) suunata hälvik lapsevanema (hooldaja) nõusolekul sanatoorsesse kooli, hälvikute erikooli või eriklassi;
3) otsustada lapsevanema taotlusel koolikohustuse edasilükkamine.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(4) Sanatoorsesse kooli, hälvikute erikooli ja -klassi võetakse õpilane vastu lapsevanema (hooldaja) kirjaliku avalduse ning nõustamiskomisjoni otsuse alusel. Sanatoorsesse kooli, hälvikute erikooli ja -klassi vastuvõtmise ning väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(41) Haridusministeerium või valla- või linnavalitsus moodustab vajadusel riigi- või munitsipaalkoolis järgmised klassid:
1) keha-, kõne-, meelepuuete ja psüühikahäiretega laste klassi;
2) tasandusklassi õpiraskustega laste õpetamiseks;
3) abiklassi kerge vaimupuudega laste õpetamiseks;
4) toimetulekuklassi mõõduka vaimupuudega laste õpetamiseks;
5) hooldusklassi raske ja sügava vaimupuudega laste õpetamiseks.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(5) Õpilasel on õigus pärast sanatoorses koolis või hälvikute erikoolis õppimise vajaduse lõppemist jätkata õpinguid endises koolis.
Paragrahv 22.
Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.
(RK s 18.03.97 nr. 312 jõust.25.03.97 - RT I 1997, 24, 365)
IV peatükk
Õppe- ja kasvatuskorraldus
Paragrahv 23.
(1) Õpingute alusdokument on kooli õppekava.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(2) Õppekava täitmise tagamiseks ja toetamiseks kasutatakse õpikuid, töövihikuid, tööraamatuid ning muid õppevahendeid ja -materjale.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(3) Õpikute, töövihikute, tööraamatute ja muu õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise tingimused ja korra, samuti nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja muule õppekirjandusele kehtestab haridusminister määrusega.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(4) Kõigi riiklikule õppekavale vastavate õpikute, töövihikute ja tööraamatute loetelu igaks õppeaastaks kinnitab haridusminister määrusega.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(5) Igas klassis õppetööks vajalikud õpikud, töövihikud ja tööraamatud valib õpetaja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loetelust.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(6) (Kehtetu - RK s 22.11.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 95, 611)
Paragrahv 24.
(1) Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.
(2) Õppeaasta algab 1. septembril.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(3) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, kursus, õppeveerand ja poolaasta.
(RK s 18.03.97 nr. 312 jõust.25.03.97 - RT I 1997, 24, 365)
(4) Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega.
(RK s 18.03.97 nr. 312 jõust.25.03.97 - RT I 1997, 24, 365)
(41) Gümnaasiumi lõpuklassis on õppe- ja eksamiperiood kokku vähemalt 175 õppepäeva. Eksamiperioodid põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks määrab haridusminister määrusega.
(RK s 18.03.97 nr. 312 jõust.25.03.97 - RT I 1997, 24, 365)
(5) Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse kooli õppekavaga.
RK s 20.02.2002 jõust. 01.09.2002 - RT I 2002, 25, 144;
(51) Õpilaste väikseim lubatud nädalakoormus gümnaasiumiastmes on 32 tundi.
RK s 20.02.2002 jõust. 01.09.2002 - RT I 2002, 25, 144;
(52) Õpilaste suurim lubatud nädalakoormus põhikooli klassides on:
1) 1. klassis 20 tundi;
2) 2. klassis 23 tundi;
3) 3. ja 4. klassis 25 tundi;
4) 5. klassis 28 tundi;
5) 6. ja 7. klassis 30 tundi;
6) 8. klassis 32 tundi;
7) 9. klassis 34 tundi.
RK s 20.02.2002 jõust. 01.09.2002 - RT I 2002, 25, 144;
(6) Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(7) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor (juhataja).
Paragrahv 25.
(1) Klassi täituvuse ülemine piirnorm on 36 õpilast.
(2). lõige kehtetu - RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(3) Kui kahe või enama klassi õpilaste arv kokku on 20 või alla selle, moodustatakse nendest õpilastest liitklass. Liita on lubatud 1.–4., 3.–6. ja 5.–9. klasse.
(RK s 14.06.2000 jõust.16.07.2000 - RT I 2000, 54, 349)
(4). lõige kehtetu - RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(5) Pikapäevarühmas võib olla kuni 30 õpilast.
(6) Kooliinternaadi rühmas võib olla kuni 25 õpilast.
Paragrahv 26.
(1) Klassi täituvuse ülemine piirnorm on:
1) kõne-, meele-, kehapuuetega ning käitumishälvetega laste klassis 12 õpilast;
2) psüühikahäiretega laste klassis, tasandusklassis ja abiklassis 16 õpilast;
3) liitpuuetega laste klassis, toimetulekuklassis ning raske ja sügava vaimupuudega laste hooldusklassis 7 õpilast.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(2). lõige kehtetu - RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(3) Sanatoorses koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 25 õpilast.
Paragrahv 27.
(1) Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", "4" "hea", "3" "rahuldav", "2" "puudulik" ja "1" "nõrk". Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10- või 100-pallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele.
(RK s 18.03.97 nr. 312 jõust.25.03.97 - RT I 1997, 24, 365)
(11) Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" või "mitterahuldav".
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(2) Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.
(RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 - RT I 2001, 75, 454)
(3) Õpitulemuste välishindamine on põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratletud õpitulemuste saavutatuse hindamine riigi tasandil. Õpitulemuste välishindamine toimub riigieksamite, põhikooli lõpueksamite ja üleriigiliste tasemetööde kaudu. Õpitulemuste välishindamise põhimõtted, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde ja üleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja nende tulemuste analüüsi alused kehtestab haridusminister määrusega.
(RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 - RT I 2001, 75, 454)
Paragrahv 271.
(1) Klassitunnistus ja õpinguraamat on dokumendid, mille kaudu kool teavitab õpilast ja lapsevanemat (eestkostjat, hooldajat) õpiedukusest ja käitumisest õppeveerandi, poolaasta või kursuse ja õppeaasta lõpul. Klassitunnistusele ja õpinguraamatusse kantakse vähemalt järgmised andmed:
1) kooli nimetus ja klass;
2) õpilase ees- ja perekonnanimi;
3) õppeainete kokkuvõtvad hinded või sõnalised hinnangud õppeveerandi, poolaasta või kursuse ja õppeaasta lõpul;
4) käitumise ja hoolsuse hinded õppeveerandi, poolaasta või kursuse ja õppeaasta lõpul;
5) andmed täiendavale õppetööle jätmise, järgmisse klassi üleviimise või klassikursust kordama jätmise kohta.
(2) Klassitunnistus ja õpinguraamat kinnitatakse kooli direktori ja klassijuhataja allkirjade ning kooli pitseriga.
(3) Klassitunnistus on üheks õppeaastaks, õpinguraamat kolmeks õppeaastaks (üheks kooliastmeks).
(4) Klassitunnistuse ja õpinguraamatu vormi kinnitab kooli õppenõukogu.
(RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 - RT I 2001, 75, 454)
Paragrahv 28.
Gümnaasiumisse vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.
Paragrahv 29.
(1) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Gümnaasiumi lõpueksamid on riigieksamid ja koolieksamid. Põhikooli lõpueksamid on ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega koolieksamid.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(2) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.
(RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 - RT I 2001, 75, 454)
(3) Riigieksamite ja põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja aja kehtestab haridusminister lõpueksamitele eelneva õppeaasta 25. maiks.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358;
RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 - RT I 2001, 75, 454)
(4) Riigieksamite läbiviimiseks moodustab maavanem igal õppeaastal hiljemalt 20. märtsiks gümnaasiumides vähemalt kolmeliikmelised riigieksamikomisjonid ja kinnitab nende koosseisud arvestusega, et iga 20 eksaminandi kohta on riigieksamikomisjonis üks liige. Kui gümnaasiumis osaleb riigieksamil vähem kui 15 õpilast, moodustab maavanem gümnaasiumidevahelise riigieksamikomisjoni ja määrab eksami läbiviimise koha. Riigieksamikomisjoni esimees on üldjuhul kooli direktor. Riigieksamikomisjoni esimees ei või olla riigieksami õppeaine õpetaja.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(5) Haridusministri määratud isik annab riigieksamimaterjalid üle maavanema määratud isikule, kes annab materjalid üle kooli direktorile riigieksami toimumise päeval. Pärast riigieksami toimumist võtab maavanema poolt määratud isik riigieksamimaterjalid kooli direktorilt vastu ning annab need haridusministri poolt määratud isikule.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358;
RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 - RT I 2001, 75, 454)
(6) Riigieksamite ja põhikooli lõpueksamite ettevalmistamiseks luuakse komisjonid, kelle ülesanne on töötada välja riigieksamite ning põhikooli lõpueksamite ülesanded ning nende hindamisjuhendid. Riigieksameid ja põhikooli lõpueksameid ettevalmistavate komisjonide töökorra kinnitab haridusminister määrusega ja komisjonide koosseisud käskkirjaga.
(RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 - RT I 2001, 75, 454)
(7) Iga õppeaine riigieksamitöid hindab eraldi komisjon. Riigieksamitöid hindavate komisjonide töökorra kinnitab haridusminister määrusega ja komisjonide koosseisud käskkirjaga.
(RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 - RT I 2001, 75, 454)
(8) Kui eksaminand ei ole rahul lõpueksami tulemusega, on tal õigus kolme tööpäeva jooksul pärast põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse väljastamist või kümne tööpäeva jooksul pärast riigieksamitunnistuse väljastamist esitada Haridusministeeriumile avaldus oma lõpueksami tulemuste läbivaatamiseks.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(9) Riigieksami tulemuste kohta esitatud avalduste läbivaatamiseks moodustab haridusminister apellatsioonikomisjoni. Apellatsioonikomisjoni töökorra kinnitab haridusminister määrusega ja koosseisu käskkirjaga.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358;
RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 - RT I 2001, 75, 454)
(91) Keskhariduse omandanud isikud tasuvad sama õppeaine riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(RK s 14.06.2000 jõust.16.07.2000 - RT I 2000, 54, 349)
(10) Põhikooli lõpetajatele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetajatele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus. Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse vormi, samuti riigieksamitunnistuse vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
V peatükk
Õpilased ja nende vanemad
Paragrahv 30.
(1) Õpilane on kohustatud täitma kooli kodukorda.
(2) Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, kooli põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.
(RK s 18.03.97 nr. 312 jõust.25.03.97 - RT I 1997, 24, 365)
(3) Õpilasele väljastatakse õppeasutuses õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
Paragrahv 31.
Õpilasel on õigus:
1) valida oma huvidele ja võimetele vastav kool, valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;
(RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953;
RK s 18.03.97 nr. 312 jõust.25.03.97 - RT I 1997, 24, 365;
RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
2) moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
3) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse;
4) kasutada klassivälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid;
5) saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;
6) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;
7) saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilase õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;
8) pöörduda oma õiguste kaitseks Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsioonide poole.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
Paragrahv 311.
(1) Õpilasomavalitsus on õpilaste õigus kooskõlas seadusega iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.
(2) Õpilasomavalitsuse teostamiseks on õpilaskonnal õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.
(3) Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli hoolekogu (nõukogu) ning kinnitab direktor.
(4) Õpilaskonnal on õigus:
1) moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktides sätestatud alustel ja korras;
2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
3) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusakti kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
Paragrahv 32.
(1) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitse-eeskirjade ja -normide kohase päevakava.
(RK s 23.11.94 nr.456 jõust.30.12.94 - RT I 1994, 91, 1528)
(2) Õpilaste meditsiinilist teenindamist korraldab õppeasutuse omanik koos valla- ja linnaarstiga sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras.
(RK s 23.11.94 nr.456 jõust.30.12.94 - RT I 1994, 91, 1528;
RK s 18.03.97 nr. 312 jõust.25.03.97 - RT I 1997, 24, 365)
Paragrahv 33.
Õpilasel ja tema vanematel on õigus õppenõukogu otsusega nõustumatuse, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu ja kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole.
Paragrahv 34.
Õpilase poolt süüliselt koolile tekitatud varalise kahju hüvitab õpilane või tema vanemad (eestkostjad) õigusaktidega sätestatud alustel ja korras.
(RK s 14.06.2000 jõust.16.07.2000 - RT I 2000, 54, 349)
Paragrahv 35.
Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub kooli juhtkond (klassijuhataja) kokku vanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas. Kui kolmandik klassi õpilaste vanemaid nõuab, on kooli juhtkond kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku.
VI peatükk
Koolitöötajad
Paragrahv 36.
(1) Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.
(2) Kooli personali miinimumkoosseisu kehtestab haridusminister määrusega.
(3) Kooli personali koosseisu määrab direktor (juhataja), tuginedes haridusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule.
(4) Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjadega, ametijuhendi ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.
(5) Käesoleva seaduse raames käsitatakse pedagoogidena õpetajaid, direktorit (juhatajat), tema asetäitjat õppe- ja kasvatusalal ning teisi õppe- ja kasvatusalal töötavaid isikuid.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
Paragrahv 37.
(1) Koolis on klassi- ja aineõpetajad.
(RK s 23.11.94 nr.456 jõust.30.12.94 - RT I 1994, 91, 1528)
(2) Klassiõpetaja õpetab 1.-6.klassis põhiliselt kõiki õppeaineid oma klassis.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(3) Aineõpetaja õpetab 5.-12. klassis ühte või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile. Aineõpetaja võib õpetada üht või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile ka 1.–6. klassini.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358;
RK s 14.06.2000 jõust.16.07.2000 - RT I 2000, 54, 349)
(4) (Kehtetu - RK s 23.11.94 nr.456 jõust.30.12.94 - RT I 1994, 91, 1528)
Paragrahv 38.
(1) Personaliga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud kooli direktor (juhataja) vastavuses tööseadustega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. Välislepingu alusel tööle võetava pedagoogiga sõlmib kooli direktor (juhataja) töölepingu välislepinguga määratud tähtajaks.
(RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 - RT I 2001, 75, 454)
(2) Õpetajate, direktori (juhataja) asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor (juhataja) konkursi, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Konkursi läbiviimise korra kinnitab kooli hoolekogu (nõukogu) direktori (juhataja) ettepanekul.
(RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 - RT I 2001, 75, 454)
(3) Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
VII peatükk
Koolielu korraldamine
Paragrahv 39.
(1) Kooli juhib direktor (juhataja, edaspidi direktor). Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(2) Direktor on kooli seaduslik esindaja. Direktor võib teha tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele.
(3) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.
(4) Munitsipaalkooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse valla- või linnavalitsus.
(5) Riigikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab konkursi välja haridusminister või maavanem, kui riigikool on antud maavalitsuse haldamisele. Riigikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab haridusminister määrusega.
(6) Kooli direktoriga sõlmitakse tööleping konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.
(7) Munitsipaalkooli direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik. Riigikooli direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu haridusminister või maavanem, kui riigikool on antud maavalitsuse haldamisele.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
Paragrahv 40.
(1) Koolidel on õppenõukogu, mille ülesandeks on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
(2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(3) Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab haridusminister määrusega.
(RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953;
RK s 18.03.97 nr. 312 jõust.25.03.97 - RT I 1997, 24, 365)
Paragrahv 41.
(1) Munitsipaalkooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks moodustab valla- või linnavalitsus hoolekogu.
(RK s 23.11.94 nr.456 jõust.30.12.94 - RT I 1994, 91, 1528;
RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(2) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli pedagoogide, kohaliku omavalitsuse volikogu, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamisel.
(3) Gümnaasiumi hoolekogusse kuuluvad kohaliku omavalitsuse volikogu ja õpilaste esindaja, kaks õpetajat õppenõukogu otsusel ning viis vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel.
(4) Põhikooli hoolekogusse kuuluvad kohaliku omavalitsuse volikogu ja õpetajate esindaja ning viis vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel.
(5) Algkooli hoolekogusse kuuluvad kohaliku omavalitsuse volikogu ja õpetajate esindaja ning kolm vanemate ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel.
(6) Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Hoolekogu tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega.
(RK s 23.11.94 nr.456 jõust.30.12.94 - RT I 1994, 91, 1528;
RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953;
RK s 18.03.97 nr. 312 jõust.25.03.97 - RT I 1997, 24, 365)
(7) Lisaks käesolevas seaduses sätestatud ülesannetele teeb hoolekogu valla- või linnavalitsus ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(8) Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.
Paragrahv 42.
(1) Haridusministeerium moodustab oma hallatavates riigikoolides spetsialistidest ja lapsevanematest üheksaliikmelise riigikooli nõukogu. Maavalitsuse haldamisel olevates riigikoolides moodustab riigikooli nõukogu maavanem.
(RK s 18.03.97 nr. 312 jõust.25.03.97 - RT I 1997, 24, 365)
(2) Riigikooli nõukogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Nõukogu töötab haridusministri määrusega kehtestatud korras.
(RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953;
RK s 18.03.97 nr. 312 jõust.25.03.97 - RT I 1997, 24, 365)
(3) Riigikooli nõukogule laienevad käesolevas seaduses hoolekogu kohta sätestatud õigused ja kohustused. Riigikooli nõukogu teeb Haridusministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.
(RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953)
(4) Riigikooli direktor on nõukogu ees aruandekohustuslik.
VIII peatükk
Kooli vara, finantseerimine ja eelarve
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
Paragrahv 43.
(1) Kooli vara moodustavad koolile omaniku poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Kooli tegevuseks vajalike õppevahendite miinimumloetelu kehtestab haridusminister määrusega.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(2) Kooli vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab riigikoolile Vabariigi Valitsus, munitsipaalkoolile valla- või linnavolikogu.
(RK s 23.11.94 nr.456 jõust.30.12.94 - RT I 1994, 91, 1528;
RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358;
RK s 14.06.2000 jõust.16.07.2000 - RT I 2000, 54, 349)
Paragrahv 44.
(1) Koolil on oma eelarve ning võib olla oma pangaarve.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(2) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja valla- või linnaeelarvest, laekumistest sihtasutustelt, annetustest ja kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekava välisest tegevusest saadud tuludest.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(3) Munitsipaalkooli kulud katab omanik. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusega (RT I 1995, 94, 1627; 1996, 87, 1542; 1997, 16, 263) igal aastal riigieelarvest toetus valla- ja linnaeelarvetele munitsipaalkooli pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikute soetamisega seotud kulude katmiseks.
(RK s 22.11.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 95, 611)
(4) (Kehtetu - RK s 22.11.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 95, 611)
(5) (Kehtetu - RK s 14.06.2000 jõust.16.07.2000 - RT I 2000, 54, 349)
(6) Riigikooli kulud kaetakse iga-aastase riigieelarve seadusega Haridusministeeriumi valitsemisala kuludes riigikoolidele ettenähtud mahus.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(7) Munitsipaalkooli eelarve kava kiidavad heaks munitsipaalkooli hoolekogu ja valla- või linnavalitsus ning eelarve kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Riigikooli eelarve kinnitab haridusminister.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
Paragrahv 441.
(1) Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt selles koolis õppivate nende haldusterritooriumil alaliselt elavate õpilaste arvuga.
(RK s 14.06.2000 jõust.16.07.2000 - RT I 2000, 54, 349)
(2) Tegevuskulude hulka kuuluvad:
1) personalikulu, välja arvatud käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud pedagoogide töötasu ja sotsiaalmaksu kulu;
2) majandamiskulu;
3) õppevahendite soetamise kulu, välja arvatud käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud õpikute soetamise kulu.
(RK s 14.06.2000 jõust.16.07.2000 - RT I 2000, 54, 349)
(3) Valla- või linnavalitsus kinnitab igaks eelarveaastaks õpilaskoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse ühe õpilase kohta.
(RK s 14.06.2000 jõust.16.07.2000 - RT I 2000, 54, 349)
(4) Teised vallad või linnad katavad munitsipaalkooli tegevuskulud valla- või linnavalitsuse esitatud arvete alusel. Vastavad vallad või linnad lepivad kokku munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise korras. Kokkuleppe mittesaavutamisel osalevad teised vallad või linnad munitsipaalkooli tegevuskulude katmises Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
(RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 - RT I 2001, 75, 454)
(5) Munitsipaalkooli tegevuskulude katmiseks tasumisele kuuluva summa vaidlustamine ei vabasta teist valda või linna arve tasumise kohustusest.
(RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 - RT I 2001, 75, 454)
(6) Kui teised vallad või linnad ei osale munitsipaalkooli tegevuskulude katmises, on maavanemal õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek vähendada katmata tegevuskulude ulatuses sellele valla- või linnaeelarvele riigieelarvest tehtavaid ülekandeid, et kompenseerida nende vahendite arvel munitsipaalkooli tegevuskulude katmata osa.
(RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 - RT I 2001, 75, 454)
Paragrahv 45.
(1) Munitsipaalkooli õpetajate palga alammäärades lepivad õpetajatele atesteerimisel omistatavate ametijärkude lõikes üleriigiliselt kokku Vabariigi Valitsus, kohalike omavalitsusüksuste volitatud esindajad ja õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajate poolt moodustatud delegatsioon. Kokkuleppe mittesaavutamisel kehtestab munitsipaalkooli õpetajate palga alammäärad õpetajatele atesteerimisel omistatavate ametijärkude lõikes üleriigiliselt Vabariigi Valitsus.
(2) Munitsipaalkooli pedagoogide töötasustamise alused kinnitab valla- või linnavolikogu, kusjuures õpetajate palgaastmete ja -määrade kinnitamisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkulepet. Kokkuleppe mittesaavutamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud munitsipaalkooli õpetajate palga alammääradest.
(3) Riigikooli pedagoogide töötasustamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus.
(RK s 22.11.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 95, 611)
Paragrahv 46.
Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid ning nende täitmise korra kinnitab haridusminister määrusega.
(RK s 14.06.2000 jõust.16.07.2000 - RT I 2000, 54, 349)
Paragrahv 47.
Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ja tähtaegadeks.
(RK s 18.03.97 nr. 312 jõust.25.03.97 - RT I 1997, 24, 365)
VIII1 peatükk. RIIKLIK JÄRELEVALVE
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
Paragrahv 48.
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridusministeeriumi ametnikud ja maavanem (edaspidi riiklik järelevalveorgan). Riikliku järelevalve läbiviimise korra ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse, samuti juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid kehtestab haridusminister määrusega.
(2) Riikliku järelevalve põhieesmärk on aidata kaasa kvaliteetse hariduse omandamisele koolis ning tagada õppe- ja kasvatustegevuse efektiivsus ja seaduslikkus.
(3) Riikliku järelevalve põhieesmärgist tulenevalt on riikliku järelevalveorgani ülesanded järgmised:
1) analüüsida ja hinnata kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkust;
2) hinnata õpilaste õpitulemuste taseme vastavust riiklikule õppekavale;
3) kontrollida haridusalastest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist;
4) kontrollida riigieelarvest koolidele eraldatud vahendite kasutamist;
5) nõustada koole ja nende omanikke õppe- ja kasvatustegevuse ning haridusökonoomia küsimustes;
6) analüüsida põhi- ja üldkeskhariduse olukorda piirkondlikult ja üleriigiliselt.
(4) Riiklikul järelevalveorganil on õigus:
1) külastada direktori teadmisel õppetunde ja kasvatusüritusi, osaleda õppenõukogu, hoolekogu (nõukogu) ja lastevanemate koosolekutel;
2) viia koolis läbi tasemetöid õppetaseme kindlaksmääramiseks ning õppekava ea- ja jõukohasuse hindamiseks;
3) teha direktorile ettepanekuid kooli tegevuse parandamiseks ja ettekirjutusi õppe- ja kasvatustegevuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks;
4) teha direktorile ja hoolekogule (nõukogule) ettekirjutusi nende poolt antud ja seadusega vastuolus olevate õigusaktide kooskõlla viimiseks kehtivate seadustega;
5) teha valla- või linnavalitsusele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse tingimuste parandamiseks või direktori distsiplinaarkorras karistamiseks.
(5) Riiklik järelevalveorgan on järelevalve teostamisel kohustatud:
1) olema oma hinnangutes erapooletu, tuginema oma otsustustes usaldusväärsele teabele ja õigusaktides sätestatud normidele;
2) arvestama kooli õppe- ja kasvatustegevusele üldhinnangu andmisel kompleksse analüüsi tulemusi.
(6) Riikliku järelevalve tulemused vormistatakse kontrollakti või õiendiga. Riikliku järelevalveorgani poolt tehtud seaduslikud ettekirjutused on direktorile täitmiseks kohustuslikud ettekirjutuses sätestatud tähtaja jooksul pärast ettekirjutuse direktorile teatavakstegemist.
(7) Kui kooli direktor ei nõustu riikliku järelevalveorgani tehtud ettekirjutusega, on tal õigus vaidlustada nimetatud ettekirjutus Haridusministeeriumis kümne tööpäeva jooksul, arvates ettekirjutuse direktorile teatavakstegemisest.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
IX peatükk
KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
(RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 - RT I 2001, 75, 454)
Paragrahv 49.
(1) Riigikooli ümberkorraldamine ja ümberkujundamine toimub Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358) alusel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(2) Riigikooli korraldab ja kujundab ümber Haridusministeerium. Munitsipaalkooli korraldab ja kujundab valla- või linnavolikogu otsusel ümber valla- või linnavalitsus. Kooli ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridusministeeriumi, maavanemat, kooli, lapsevanemaid (eestkostjaid, hooldajaid) ja õpilasi vähemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.
(3) Kooli ümberkorraldamine ja ümberkujundamine võib toimuda järgmistel juhtudel:
1) linnas või vallas on koolitusnõudlus suurenenud või vähenenud;
2) finantseerimisvõimalused on suurenenud või vähenenud;
3) ümberkorraldused haridussüsteemis;
4) muud seadusest või regionaalpoliitikast tulenevad juhud.
(4) Koolide ümberkorraldamine käesoleva seaduse tähenduses seisneb koolide ühinemises või jagunemises. Koolid ühinevad või jagunevad järgmiselt:
1) koolid ühendatakse üheks kooliks, kusjuures ühendatavad koolid lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustatakse uus kool;
2) kool liidetakse teise kooliga ja liidetav kool lõpetab tegevuse;
3) kool jaotatakse vähemalt kaheks kooliks ja jagunev kool lõpetab tegevuse;
4) kool eraldatakse teisest koolist, selle tulemusena moodustatakse uus kool ja säilib esialgne kool.
(5) Kooli ümberkujundamine käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva seaduse § 2 lõikes 4 nimetatud kooli liigi muutmine.
(6) Kooli ümberkorraldamine või ümberkujundamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.
(7) Munitsipaalkooli ümberkorraldamise või ümberkujundamise tulemusel moodustatud munitsipaalkoolile taotletakse koolitusluba.
(RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 - RT I 2001, 75, 454)
Paragrahv 491.
(1) Riigikooli tegevuse lõpetab Haridusministeerium. Munitsipaalkooli tegevuse lõpetab kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel valla- või linnavalitsus. Kooli tegevuse lõpetamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridusministeeriumi, maavanemat, kooli, lapsevanemaid (eestkostjaid, hooldajaid) ja õpilasi vähemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358;
RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 - RT I 2001, 75, 454)
(2) Kooli tegevus lõpetatakse, kui:
1) riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta kooli õppetase riikliku õppekavaga kehtestatud nõuetele;
2) kooli ei ole võimalik finantseerida;
3) munitsipaalkooli kõik koolitusload on tühistatud;
4) teistel seadusega ettenähtud juhtudel.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(3) Kooli tegevus lõpetatakse pärast õppeperioodi lõppu.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(4) Riigikooli tegevuse lõpetamisel tagab Haridusministeerium, munitsipaalkooli tegevuse lõpetamisel tagavad munitsipaalkooli teeninduspiirkonna valla- või linnavalitsused õpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises koolis.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(5) Riigikooli tegevuse lõpetamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(6) (Kehtetu - RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 - RT I 2001, 75, 454)
Paragrahv 50. (Kehtetu - RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
X peatükk
Seaduse rakendamine
Paragrahv 51.
(1) Käesoleva seaduse paragrahv 26 1. lõige jõustub 1995. aasta 1. septembril.
(RK s 23.11.94 nr.456 jõust.30.12.94 - RT I 1994, 91, 1528)
(2) Käesoleva seaduse paragrahv 29 2.lõige jõustub 1995.aasta 1.jaanuaril.
(3) Käesoleva seaduse paragrahv 37 jõustub 1997. aasta 1. septembril. Õpetajate ettevalmistuse vastavalt käesolevale seadusele korraldab Haridusministeerium.
(RK s 23.11.94 nr.456 jõust.30.12.94 - RT I 1994, 91, 1528;
RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953)
(4) Valla- või linnavalitsus ning Kultuuri- ja Haridusministeerium sõlmivad hiljemalt 1994.aasta 1.aprilliks vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 39 2.lõikele nende koolidirektoritega (juhatajatega), kes töötavad ja soovivad tööd jätkata, poolte kokkuleppel töölepingud kuni viieks aastaks.
(RK s 14.12.93 nr.266 jõust.08.01.94 - RT I 1993, 79, 1186;
RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(5) Käesoleva seaduse paragrahv 38 2. lõige jõustub 1994. aasta 1. septembril.
(6) Käesoleva seaduse paragrahv 44 jõustub 1994.aasta 1. jaanuaril.
Paragrahv 52.
(1) Muukeelse põhikooli õppekava ja koolikorraldus peavad aastaks 2007 tagama kõigile põhikooli lõpetajatele eesti keele oskuse tasemel, mis võimaldab jätkata õpinguid eesti keeles.
(RK s 10.09.97 jõust.04.10.97 - RT I 1997, 69, 1111)
(2) Riigi- ja munitsipaalgümnaasiumides alustatakse üleminekut eesti õppekeelele hiljemalt 2007/2008. õppeaastal.
(RK s 10.09.97 jõust.04.10.97 - RT I 1997, 69, 1111;
RK s 04.04.2000 jõust.04.05.2000 - RT I 2000, 33, 195)
(3) Eesti õppekeelega koolide õpilastele, kelle emakeel ei ole eesti keel, luuakse piirkondlikke iseärasusi ja kooli õppekava arvestavad tingimused oma emakeele õppimiseks ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks eesmärgiga säilitada oma rahvuslik identiteet. Vastava korra kehtestab Vabariigi Valitsus hiljemalt 2002. aasta 1. jaanuariks.
(RK s 04.04.2000 jõust.04.05.2000 - RT I 2000, 33, 195)
Paragrahv 53.
Kuni riiklike õppekavade kehtestamiseni kehtivad senised õppekavad ning nende kinnitamise kord.
Paragrahv 531.
Tegutsevatele munitsipaalkoolidele, kellel puudub koolitusluba, väljastatakse koolitusluba kooli omaniku taotlusel. Taotluse aluseks on riikliku järelevalveorgani soovitus ning kontrollaktid alates 1996/1997. õppeaastast.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
Paragrahv 532.
Riigikoolis haridusministril või maavanemal, kui riigikool on maavalitsuse haldamisel, munitsipaalkoolis vallavanemal või linnapeal või tema volitatud ametiisikul muuta määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötava ja tööd jätkata sooviva koolidirektori tööleping määratud ajaks sõlmitud töölepinguks kestusega viis aastat 2001. aasta 1. jaanuariks.
(RK s 14.06.2000 jõust.16.07.2000 - RT I 2000, 54, 349)
Paragrahv 533.
(1) Käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud kooli arengukava kinnitatakse hiljemalt 2001. aasta 1. septembriks.
(RK s 14.06.2000 jõust.16.07.2000 - RT I 2000, 54, 349;
RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 - RT I 2001, 75, 454)
(2) Tegutsevate koolide põhimäärused viiakse vastavusse käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktiga 8 ja §-ga 49 2002. aasta 1. septembriks.
(RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 - RT I 2001, 75, 454)
Paragrahv 54.
Eesti Vabariigi haridusseaduses (RT 1992, 12, 192) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 2 5.lõike punktis 2 asendatakse sõna "algharidus" sõnaga "põhiharidus";
2) paragrahv 3 2.lõikes asendatakse sõna "üldhariduskoolid" sõnadega "põhikoolid ja gümnaasiumid";
3) paragrahv 8 2.lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.";
4) paragrahv 8 3.lõige tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahv 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"Paragrahv 15. Põhiharidus
Põhiharidus on riigi haridusstandardiga ettenähtud kohustuslik üldharidusmiinimum. Põhihariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks.";
6) paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"Paragrahv 16. Keskharidus
Keskhariduse omandamine põhineb põhiharidusel ja annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.";
7) paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"Paragrahv 20. Põhikoolid ja gümnaasiumid
(1) Põhikoolides omandatakse põhiharidus. Gümnaasiumides omandatakse keskharidus.
(2) Põhikoolide ja gümnaasiumide õigusliku seisundi ja töökorralduse kehtestab põhikooli- ja gümnaasiumiseadus."
Riigikogu aseesimees T. Kelam
Source: Legal Acts Base ESTLEX
http://lex.andmevara.ee/estlex
